Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)
Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.
Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge hind ja eksimused võivad maksma minna näiteks inimelusid. Sellised valdkonnad on muuhulgas meditsiin ja sõjavägi. Tuntumad näited, kus kosemudelit on laialdaselt kasutatud, on üks maailma suurimaid autotootjaid Toyota ning tuntud rootsi telekommunikatsioonifirma Ericsson. Mõlema puhul tuleks aga mainida, et selle arendusmudeli kitsaskohtade tõttu on nendes ettevõtetes järk-järgult
hakatud implementeerima alternatiivseid mudeleid, näiteks iteratiivset mudelit.
Kosemudeli (Waterfall model) joonis:
Teiseks analüüsin üht tarkvara puhul kasutatavat ärimudelit. Freemium- mudeli põhimõte on, et ettevõte pakub kasutajatele tasuta oma rakenduse piiratud funktsonaalsusega versiooni ning selleks, et kasutada täisversiooni, peab klient maksma. On erinevaid freemiumi alaliike, kuid käsitlen siin niiöelda traditsioonilist varianti. See seisneb selles, et klient saab tasuta versiooni kasutada piiramatu aja. Näide sellest on tuntud failijagamis-ja hoiustamisrakendus Dropbox, mille tulu aastal 2017 ületas miljardi dollari piiri. Iga kasutaja saab tasuta versiooniga 2 gigabaiti hoiustamisruumi ja selleks, et saada lisamahtu, tuleb maksta kuu- või aastatasu. Freemium-mudeli edukust Dropboxi näitel ilmestab hästi see, et üüratuid summasid suudetakse kasseerida vaatamata sellele, et teenuse eest tasuvaid kliente on ettevõttel vaid hinnanguliselt 4-5 protsenti kõigist kasutajatest.
Kasutatud allikad:
https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:835760/FULLTEXT02.pdf
https://hbr.org/2019/03/how-companies-can-get-the-most-out-of-a-freemium-business-model
Comments
Post a Comment