Kaks nähtust interneti varasemast ajaloost (Nädal 2)

        Selle nädala postituses kirjeldan kahte erinevat internetis kasutusel olevat tehnoloogiat või nähtust, mis said alguse juba enne seda, kui internet sellisena, nagu teda täna tunneme, üldse loodi. 

        Esimene kahest nähtusest on GIF'id. Lühend GIF on lahtikirjutatuna ''Graphic Interchange Format'' ja see võeti kasutusele aastal 1987. Oma olemuselt on GIF pildivorming, mis võimaldab kuvada animatsioone, kuvades sarnaselt videodele palju erinevaid pilte väikse vahega. See on justkui vihik, kus lehti kiiresti keerates tekib illusioon liikuvast pildist. Erinevalt videodest aga ei hoia GIF failiformaat heli ning sellel on ka väiksem kaadrisagedus. Selle failiformaadi kasuks räägib aga see, et sisu on lossless (ei esine kvaliteedi kadu) ja failisuurus on sealjuures väike. Enamasti on GIF'id väga lühikesed, tihti kuni kümne sekundi pikkused, kuid need korduvad automaatselt, see tähendab, et kui GIF saab läbi, siis ei pea seda ise uuesti käivitama, vaid sisu kuvatakse otsast peale. Kuigi GIF- formaat on (interneti ajaskaalal) väga vana, ei ole see tänaseks mitte kuhugi kadunud. Vastupidi, selle populaarsus on viimastel aastatel tohutult kasvanud seoses nende implementeerimisega erinevatesse sotsiaalmeediaplatvormidesse ja võib öelda, et Internetiajastul on GIF'idel arvestatav roll popkultuuris. Vaid mõne vajutusega saavad kasutajad üksteisele saata tuhandeid erinevaid GIF'e, mille sisu varieerub koduloomade naljakatest juhtumistest erinevate reaktsioonide ja emotsioonideni. 


        Teise tehnoloogiana vaatlen nn ''Dial-Up'' internetiühendust, mis töötati välja 1979. aastal. Tehnoloogia seisnes selles, et interneti kasutamiseks oli vaja seadet nimega modem, millega sai telefoniliinide kaudu andmeid edastada ja seega interneti kasutada. Kuna kommunikatsioon internetiga käis läbi telefoniliinide, ei saanud interneti kasutamise ajal sooritada kõnesid oma lauatelefonilt, ega vastupidi. Kuna Dial-Up internetiühendus on aeglane, on selle populaarsus kahanenud üliväikseks, 2017. aastal kasutas seda vaid 0.3% ameeriklastest. Selle on turult tõrjunud tänapäevasem lairiba-tehnoloogia, mis ei vaja töötamiseks telefoniliine ning millega saadav ühendus on kümnetes kordades kiirem. 







Kasutatud allikad:

https://networkencyclopedia.com/wp-content/uploads/2019/10/dialup-line.gif
http://www.estpak.ee/~urmo/support/dialup.htm

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)

Image
      Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.     Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge h
Read more

Netiketi 10 käsku (Nädal 5)

Image
      Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" (1994) sätestanud internetisuhtluse põhireeglid, ehk võrgusuhtluse 10 käsku. Need on tänapäevalgi aktuaalsed ja selle nädala postituses vaatlen neist ühte ning toon selle põhjal näiteid enda internetikogemustest.     7. punkt Virginia Shea käskude nimekirjas on ''Aita piirata sõimusõdu'' ("Help keep flame wars under control"). See soovitus tundub mulle kõigist kümnest üks aktuaalsemaid. Inimestel tekib internetis alusetu turvatunne, mis paneb nad arvama, et nende öeldul ja tehtul pole tagajärgi. Tulemuseks on niinimetatud sõimusõjad. Ise olen sellega kõige rohkem kokku puutunud uudisteportaalide artiklite kommentaariumites, eriti kui artiklis tuleb juttu poliitikast. Tundub, et sinna kommenteerivatel inimestel on liiga palju vaba aega ja seda ei osata teistmoodi kulutada kui avalikku kommentaarisektsiooni reostades. Paljudel on raske aktsepteerida kaaskodanike arvamusi ja konstruktiivse arutelu asemel
Read more

Arvustus: "Kuidas saada häkkeriks" (Nädal 10)

Image
      "Kuidas saada häkkeriks" ("How to Become a Hacker") on 2001. aastal avaldatud dokument, mille on kirjutanud Eric Steven Raymond ja eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. Oma olemuselt on see dokument, mis annab lugejale nimekirja soovitusi selle kohta, mida peaks tegema, et saada häkkeriks.     Esmalt sooviksin välja tuua ühe aspekti selle dokumendi juures mis mulle eriti positiivselt silma jäi- kirjutise struktuur on meeldiv ja loogiline. Autor alustab, tuues välja häkkeri definitsiooni ja häkkerliku suhtumise põhimõtted, seejärel loetleb häkkerile vajalikke oskusi ning viimaks mainib ka häkkerikultuuri olulisemaid põhimõtteid ja elemente. Kasulik lugemine oli dokumendi alguses teemaks tulnud häkkeri definitsioon ja sealjuures sellekohaste levinud eksiarvamuste kummutamine. Autor tõi välja vahe häkkerite ja kräkkerite vahel ja see erinevus on midagi, millest laiem avalikkus võiks teadlikum olla.     Leian, et dokumendi teises osas "Häkkerlik suhtumine"
Read more