Kolm tehnoloogialahendust kolmelt erinevalt aastakümnelt (Nädal 1)

     Arutlen selles postituses kolme videoedastustehnoloogia/videoedastusplatvormi üle. Nendeks on DVD, Blu-Ray ning voogedastusplatvormid.  Igaüks neist esindab ühte kümnendit, mil need kas leiutati või leidis aset nende võidukäik.

    Alates videokaamerate leiutamisest aastal 1910. aastatel on videod ja filmid olnud meelelahutusmaailma lahutamatu ja asendamatu osa. See on valdkond, mida mingis vormis tarbivad praegusel tehnoloogiaajastul peaaegu kõik maailma kodanikud. Mida aeg edasi, on, nagu iga tehnoloogia puhul, videote edastamise ja tarbimise efektiivsust ja võimalusi parandatud. Tänapäeval piisab vaid nutiseadmest ja internetiühendusest, et vaadata miljardeid tunde videosisu tuhandete videoedastusplatvormide vahendusel. Kuid selleks, et siiamaani jõuda, tuli inimkonnal läbi käia rada primitiivsemaid, kuid siiski maailmamuutvaid leiutisi, mis aitasid tuua videomaterjali koju kätte suurele hulgale tarbijatest.



    Esimene videoedastustehnoloogia, mida käsitlen, on DVD-plaadid.  DVD, ehk Digital Video Disc töötati välja 1993. aastal ja ilmusid esmalt müügile Jaapanis 1996. aastal. DVD on oma olemuselt ringikujule plaat, mille keskel on auk. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse  780nm lainepikkusega punast laserit. Kirjutamise käigus tehakse plaadile sooned, millele laserit kuvades saab DVD-mängija (lugeja) sisendi vastavalt sellele, kas mingi teatud koht soones peegeldab talle laserit tagasi või ei. Kahepoolsed kahekihilised DVD-d suudavad hoida kuni 17.8 GB andmeid. Kahepoolsus tähendab siinkohal seda, et DVD plaati võib lugejale esitada mõlemat pidi, ja kahekihilisus seda, et lugeja suudab lugeda andmeid nii pealmiselt kihilt kui ka selle aluselt kihilt. Seda tänu sellele, et pealmine kiht on poolläbipaistev ja laserkiired suudavad sellest läbi tungida.


Teise tehnoloogiana vaatlen Blu-ray kettaid. Selle tehnoloogia lõi aastal 2006 tuntud elektroonika-ja arvutitootjatest koosnev ühendus nimega BDA (Blu-ray Disc Association). See tõrjus üsna kiirelt turult DVD-kettad, seda peamiselt oma suurema andmemahutavuse tõttu. Meenutame, et DVD-de lugemiseks kasutati 780nm lainepikkusega punast laserit. Blu-ray ketaste lugemiseks on vaja aga sinist (sellest ka nimi Blu-ray) laserit lainepikkusega 405mm. Väiksem laseri lainepikkus võimaldab kettale salvestada rohkem andmeid, mis omakorda lubab Blu-ray ketastel hoida HD-kvaliteediga filme ja videosid. See polnud DVD-de puhul võimalik. Blu-ray kettad mahutavad kuni 50GB andmeid.



Kolmandaks väärivad äramainimist voogedastusplatvormid. Tehnoloogia arenguga paistab paratamatult kaasas käivat füüsilistelt andmekandjatelt virtuaalsetele üleminek. See on selgelt mõistetav- kui keegi toodab näiteks filmi ja tahab sellega jõuda paljude potentsiaalsete vaatajateni, ei soovi ta maksta üüratuid summasid DVD- või Blu-ray plaatide tootjatele et need ta filmi suures koguses tiražeeriks. Palju lihtsam, käepärasem  ja odavam on tänapäevaseid võimalusi kasutades paisata oma looming mõnele voogedastusplatvormile, näiteks Netflixi. Selline tendents ei kehti ainult videomaterjali puhul. Seda näeme ka arvutimängude (Steam jt keskkonnad vs füüsilised plaadid), muusika (Spotify, Youtube vs CD-d või vinüülplaadid) ja lugematu arvu teiste valdkondade juures.

Kasutatud allikad:



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)

Image
      Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.     Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge h
Read more

Netiketi 10 käsku (Nädal 5)

Image
      Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" (1994) sätestanud internetisuhtluse põhireeglid, ehk võrgusuhtluse 10 käsku. Need on tänapäevalgi aktuaalsed ja selle nädala postituses vaatlen neist ühte ning toon selle põhjal näiteid enda internetikogemustest.     7. punkt Virginia Shea käskude nimekirjas on ''Aita piirata sõimusõdu'' ("Help keep flame wars under control"). See soovitus tundub mulle kõigist kümnest üks aktuaalsemaid. Inimestel tekib internetis alusetu turvatunne, mis paneb nad arvama, et nende öeldul ja tehtul pole tagajärgi. Tulemuseks on niinimetatud sõimusõjad. Ise olen sellega kõige rohkem kokku puutunud uudisteportaalide artiklite kommentaariumites, eriti kui artiklis tuleb juttu poliitikast. Tundub, et sinna kommenteerivatel inimestel on liiga palju vaba aega ja seda ei osata teistmoodi kulutada kui avalikku kommentaarisektsiooni reostades. Paljudel on raske aktsepteerida kaaskodanike arvamusi ja konstruktiivse arutelu asemel
Read more

Arvustus: "Kuidas saada häkkeriks" (Nädal 10)

Image
      "Kuidas saada häkkeriks" ("How to Become a Hacker") on 2001. aastal avaldatud dokument, mille on kirjutanud Eric Steven Raymond ja eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. Oma olemuselt on see dokument, mis annab lugejale nimekirja soovitusi selle kohta, mida peaks tegema, et saada häkkeriks.     Esmalt sooviksin välja tuua ühe aspekti selle dokumendi juures mis mulle eriti positiivselt silma jäi- kirjutise struktuur on meeldiv ja loogiline. Autor alustab, tuues välja häkkeri definitsiooni ja häkkerliku suhtumise põhimõtted, seejärel loetleb häkkerile vajalikke oskusi ning viimaks mainib ka häkkerikultuuri olulisemaid põhimõtteid ja elemente. Kasulik lugemine oli dokumendi alguses teemaks tulnud häkkeri definitsioon ja sealjuures sellekohaste levinud eksiarvamuste kummutamine. Autor tõi välja vahe häkkerite ja kräkkerite vahel ja see erinevus on midagi, millest laiem avalikkus võiks teadlikum olla.     Leian, et dokumendi teises osas "Häkkerlik suhtumine"
Read more