Tagasivaade Eesti infoühiskonna arengukavale (2013) (Nädal 4)

     Aastal 2013 koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendi nimega Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Selle mõte oli kaardistada järgmise 7 aasta jooksul sihiks võetavad arengud infoühiskonnana. Selle nädala blogipostituses vaatlen kahte arengukavas püstitatud eesmärki, millest üks on tänaseks suurel määral realiseerunud ja teine, vastupidi, pole soovitud arenguid näinud.

    Esiteks vaatlen negatiivsemat poolt. Kuigi suurem osa arengukavas välja pakutud eesmärkidest on õnnestunud, on siiski asju, mille üle võib nuriseda. Infoühiskonna visiooni peatükis on punkt ''Elujõuline Eesti kultuuriruum'', kus muuhulgas sätestatakse visioon "Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid."  Kahjuks leian, et 2021. aastal on selle väitega raske täiel määral nõustuda. Kuigi eesti keel on tõepoolest digitaalses maailmas veel olemas, tundub mulle, et tema arenemisest me eriti rääkida ei saa. Olen viimastel aastatel täheldanud, et kuigi nähakse kurja vaeva sellega, et näiteks erinevaid termineid eesti keelde sobitada (nt Värkvõrk, nutistu, liiming jpm.), ei saada neid üritusi edu. Enamasti ei leia sellised uudissõnad kasutust, sest inimestel, eriti noortel, on mugavam lihtsalt kasutada ingliskeelset originaalterminoloogiat. Tänapäeval on suuremal hulgal internetikasutajatest inglise keel suus ning eesti keele kasutamist digimaailmas nähakse tihtipeale ebavajaliku lisapingutusena. Eesti keeles saab muidugi kasutada kodumaiseid digiteenuseid, kuid ma ei imestaks, kui kümne-paarikümne aasta pärast eesti keele roll internetis nendest teenustest eriti palju kaugemale ei ulatukski.

    Teiseks aga toon välja ühe arengukavapunkti, mis on põhimõtteliselt saanud tõelisuseks. Punktis ''Kõrgem tööhõive'' on eesmärgiks seatud järgnev: "Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul". See on midagi, mida noore, haridusteed käiva, inimesena olen korduvalt kogenud. Juba keskkoolis rakendati uudseid infotehnoloogilisi hariduslahendusi, mis, nagu visioonis mainitud, olid personaliseeritud ja paindlikud. Veel rohkem olen seda kogenud ülikoolis, hea näide on seesama blogi siin. Tuleks ära mainida, et olulise tõuke IKT lahenduste kasutamiseks haridusvaldkonnas andis koroonakriis. Kui kõik haridusasutused läksid distantsõppele, ei jäänud üle muud kui kohaneda ümber klassikalisest klassiruumi-formaadist uutele õppevormidele. Infotehnoloogia rolli suurenemine õppetöös ei olnud enam valik, vaid paratamatus. 

Kasutatud allikad:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf




Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)

Image
      Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.     Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge h
Read more

Netiketi 10 käsku (Nädal 5)

Image
      Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" (1994) sätestanud internetisuhtluse põhireeglid, ehk võrgusuhtluse 10 käsku. Need on tänapäevalgi aktuaalsed ja selle nädala postituses vaatlen neist ühte ning toon selle põhjal näiteid enda internetikogemustest.     7. punkt Virginia Shea käskude nimekirjas on ''Aita piirata sõimusõdu'' ("Help keep flame wars under control"). See soovitus tundub mulle kõigist kümnest üks aktuaalsemaid. Inimestel tekib internetis alusetu turvatunne, mis paneb nad arvama, et nende öeldul ja tehtul pole tagajärgi. Tulemuseks on niinimetatud sõimusõjad. Ise olen sellega kõige rohkem kokku puutunud uudisteportaalide artiklite kommentaariumites, eriti kui artiklis tuleb juttu poliitikast. Tundub, et sinna kommenteerivatel inimestel on liiga palju vaba aega ja seda ei osata teistmoodi kulutada kui avalikku kommentaarisektsiooni reostades. Paljudel on raske aktsepteerida kaaskodanike arvamusi ja konstruktiivse arutelu asemel
Read more

Arvustus: "Kuidas saada häkkeriks" (Nädal 10)

Image
      "Kuidas saada häkkeriks" ("How to Become a Hacker") on 2001. aastal avaldatud dokument, mille on kirjutanud Eric Steven Raymond ja eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. Oma olemuselt on see dokument, mis annab lugejale nimekirja soovitusi selle kohta, mida peaks tegema, et saada häkkeriks.     Esmalt sooviksin välja tuua ühe aspekti selle dokumendi juures mis mulle eriti positiivselt silma jäi- kirjutise struktuur on meeldiv ja loogiline. Autor alustab, tuues välja häkkeri definitsiooni ja häkkerliku suhtumise põhimõtted, seejärel loetleb häkkerile vajalikke oskusi ning viimaks mainib ka häkkerikultuuri olulisemaid põhimõtteid ja elemente. Kasulik lugemine oli dokumendi alguses teemaks tulnud häkkeri definitsioon ja sealjuures sellekohaste levinud eksiarvamuste kummutamine. Autor tõi välja vahe häkkerite ja kräkkerite vahel ja see erinevus on midagi, millest laiem avalikkus võiks teadlikum olla.     Leian, et dokumendi teises osas "Häkkerlik suhtumine"
Read more