A Constructive Proposal For Copyright Reform (Nädal 6)

     "The Case For Copyright Reform" on 2012. aastal ilmunud raamat, mille on kirjutanud Rootsi Piraadipartei loojad Rick Falkvinge ja Christian Engström. Nende loodud Piraadipartei eesmärk on reformida autoriõiguseid ja patenti puudutavaid seadusi vabamateks. Samast ideoloogiast on sündinud ka  kõnealune raamat. Selles blogipostituses annan oma hinnangu mõnele
teose teises peatükis "A Constructive Proposal For Copyright Reform" tehtavatele ettepanekutele ja analüüsin neid.

    Peatüki teises alapunktis "Free Non-Commercial Sharing" on autorid kirjutanud, et mittetulunduslikul eesmärgil  kahe inimese vaheline failide jagamine ei peaks olema reguleeritud autoriõigustega. Autoriõigused peaksid nende meelest mängu tulema vaid siis, kui vähemalt ühe osapoole eesmärk on teenida selle failijagamise pealt tulu. Siinkohal esitaksin vastuargumendi. Võtame näiteks muusika tasuta allatõmbamise internetist alternatiivina muusika kuulamisele mõnelt tasuliselt platvormilt nagu Spotify Premium. Kui kasutada tasulist rakendust, läheb osa tulust ka originaalautorile. Seda ei juhtu aga siis, kui inimesed lihtsalt tõmbavad tasuta muusikat alla. Leian, et see pole õiglane autori suhtes, kes soovib oma loomingu pealt tulu teenida. See olukord laieneb muusikalt ka muule intellektuaalomandile nagu filmid, teadustööd jpm.

    Kolmas alapunkt "20 Years of Commercial Monopoly" käsitleb autoriõiguste kestust. Praegu (ja ka raamatu kirjutamise ajal) on see 70 aastat pärast autori surma. Raamatus pakuvad autorid välja, et see võiks olla hoopis 20 aastat pärast loomingu avalikustamist. Isiklikult ei nõustu ma sellega ja arvan et 70 aastat pärast autori surma on sobiv kestus autoriõigustele. Kui autoriõigused kestaks vaid 20 aastat pärast loomingu avalikustamist, võtaks see paljudelt autoritelt ära motivatsiooni loomingut luua, sest nad teavad, et nad kaotavad oma autoriõigused juba 20 aasta pärast.

    Järgmine punkt "Registration After 5 Years" paneb ette, et autor peaks 5 aastat pärast oma loomingu välja andmist eraldi registreerima oma soovi autoriõigustega jätkata. Siinkohal tekib mul küsimus, et mis saab siis, kui autor sureb enne 5 aasta möödumist? Kas autoriõigused kestaksidki siis ainult 5 aastat? Arvan, et selline registreerimine oleks ebamõistlik ja ebavajalik ning selle asemel võiksid autoriõigused vaikimisi kesta mingi kindla aja, nii nagu praegu.


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)

Image
      Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.     Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge h
Read more

Netiketi 10 käsku (Nädal 5)

Image
      Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" (1994) sätestanud internetisuhtluse põhireeglid, ehk võrgusuhtluse 10 käsku. Need on tänapäevalgi aktuaalsed ja selle nädala postituses vaatlen neist ühte ning toon selle põhjal näiteid enda internetikogemustest.     7. punkt Virginia Shea käskude nimekirjas on ''Aita piirata sõimusõdu'' ("Help keep flame wars under control"). See soovitus tundub mulle kõigist kümnest üks aktuaalsemaid. Inimestel tekib internetis alusetu turvatunne, mis paneb nad arvama, et nende öeldul ja tehtul pole tagajärgi. Tulemuseks on niinimetatud sõimusõjad. Ise olen sellega kõige rohkem kokku puutunud uudisteportaalide artiklite kommentaariumites, eriti kui artiklis tuleb juttu poliitikast. Tundub, et sinna kommenteerivatel inimestel on liiga palju vaba aega ja seda ei osata teistmoodi kulutada kui avalikku kommentaarisektsiooni reostades. Paljudel on raske aktsepteerida kaaskodanike arvamusi ja konstruktiivse arutelu asemel
Read more

Arvustus: "Kuidas saada häkkeriks" (Nädal 10)

Image
      "Kuidas saada häkkeriks" ("How to Become a Hacker") on 2001. aastal avaldatud dokument, mille on kirjutanud Eric Steven Raymond ja eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. Oma olemuselt on see dokument, mis annab lugejale nimekirja soovitusi selle kohta, mida peaks tegema, et saada häkkeriks.     Esmalt sooviksin välja tuua ühe aspekti selle dokumendi juures mis mulle eriti positiivselt silma jäi- kirjutise struktuur on meeldiv ja loogiline. Autor alustab, tuues välja häkkeri definitsiooni ja häkkerliku suhtumise põhimõtted, seejärel loetleb häkkerile vajalikke oskusi ning viimaks mainib ka häkkerikultuuri olulisemaid põhimõtteid ja elemente. Kasulik lugemine oli dokumendi alguses teemaks tulnud häkkeri definitsioon ja sealjuures sellekohaste levinud eksiarvamuste kummutamine. Autor tõi välja vahe häkkerite ja kräkkerite vahel ja see erinevus on midagi, millest laiem avalikkus võiks teadlikum olla.     Leian, et dokumendi teises osas "Häkkerlik suhtumine"
Read more