Copyleft litsentsid (Nädal 7)

    Termin ''Copyleft'' põhineb sõnamängul terminist ''Copyright'' ja on põhimõtteliselt vastand klassikalisele käsitlusele autoriõigusest. See on loodud, et tagada vaba tarkvara levik ja selle põhimõte on see, et vabadus materjali levitada ja kasutada peab säilima ka originaalloomingu põhjal tehtud loomingu suhtes. 


Toon välja enamlevinud copyleft litsentsid:

Tarkvara jaoks:

LGPL- GNU Lesser General Public Licence (Nõrk)

GPL- GNU General Public Licence (Tugev)

AGPL- GNU Affero General Public Licence (Väga tugev)

Muu materjali jaoks:

FDL- GNU Free Documentation Licence


Tarkvaralitsentsid

    Nagu võib näha, eristatakse copyleft litsentse nende ''tugevuse'' järgi. See tähendab põhimõtteliselt seda, kui ranged ja ''nõudlikud'' need on. Vaatleme näiteks esimest ja kõige nõrgemat- LGPL'i. Tema ''nõrkus'' väljendub selles, et ta ei nõua kõikide esialgse intellektuaalvara põhjal loodud elementide koondamist sama litsentsi alla, mille alla see esialgne looming kuulub. Näiteks kasutades kellegi kirjutatud LGPL'ga litsenseeritud koodi enda koodi loomiseks, võin ma seda enda loodud koodi kasutada mingi muu intellektuaalvara (näiteks mingi rakenduse) osana, ka juhul, kui see intellektuaalvara on kontrollitud mingi teise litsentsi poolt kui LGPL. Üks tuntumaid näiteid selle litsentsiga litsentseeritud tarkvarast on Mozilla Firefox.

    Tugevuse skaalal järgmine on GPL, mis liigitub ''tugevate'' copyleft litsentside alla. Selle põhiline erinevus eelmainitud LGPL'ist on see, et kõik esialgse intellektuaalvara põhjal loodud elemendid peavad kuuluma sama litsentsi alla, mille alla kuulub ka esialgne looming. GPL'i kasutavad näiteks sellised tarkvarad Adblock ja Git. GPL'ist veel tugevam litsents on AGPL, mis erineb GPL'ist selle poolest, et veebipõhise tarkvara puhul GPL ei kehti, AGPL aga küll. Seega peab AGPL'iga kaetud tarkvara muutmisel ja arendamisel avalikustama ka lähtekoodi. Näide AGPL'iga litsentseeritud tarkvarast on Tor2web, mille abil saab tumeveebile ligi Tor veebilehitseja asemel standardveebilehitsejate kaudu.

Muu materjali litsentsid

    FDL on litsents, mis on vaste GPL litsentsile, aga see on kasutatav avatud sisu, mitte tarkvara puhul. See on mõeldud selleks, et tagada kopeerimis- ja levitamisvabadus erinevatele tavamaterjalidele, nagu kasutusjuhendid, õpikud, dokumentatsioon jpm. Sealjuures ei oma tähtsust litsentsialuse teose teema. FDL'iga litsenseeritud materjali võib kasutada ärilisel eesmärgil. Suurim FDL litsentsiga projekt on Vikipeedia.





 








Kasutatud allikad:

https://levelup.gitconnected.com/understanding-open-source-license-types-5a577c4a09d5   

https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft#/media/Fail:Copyleft.svg

https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license

https://opensource.org/faq#copyleft

http://gnu.ist.utl.pt/licenses/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)

Image
      Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.     Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge h
Read more

Netiketi 10 käsku (Nädal 5)

Image
      Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" (1994) sätestanud internetisuhtluse põhireeglid, ehk võrgusuhtluse 10 käsku. Need on tänapäevalgi aktuaalsed ja selle nädala postituses vaatlen neist ühte ning toon selle põhjal näiteid enda internetikogemustest.     7. punkt Virginia Shea käskude nimekirjas on ''Aita piirata sõimusõdu'' ("Help keep flame wars under control"). See soovitus tundub mulle kõigist kümnest üks aktuaalsemaid. Inimestel tekib internetis alusetu turvatunne, mis paneb nad arvama, et nende öeldul ja tehtul pole tagajärgi. Tulemuseks on niinimetatud sõimusõjad. Ise olen sellega kõige rohkem kokku puutunud uudisteportaalide artiklite kommentaariumites, eriti kui artiklis tuleb juttu poliitikast. Tundub, et sinna kommenteerivatel inimestel on liiga palju vaba aega ja seda ei osata teistmoodi kulutada kui avalikku kommentaarisektsiooni reostades. Paljudel on raske aktsepteerida kaaskodanike arvamusi ja konstruktiivse arutelu asemel
Read more

Arvustus: "Kuidas saada häkkeriks" (Nädal 10)

Image
      "Kuidas saada häkkeriks" ("How to Become a Hacker") on 2001. aastal avaldatud dokument, mille on kirjutanud Eric Steven Raymond ja eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. Oma olemuselt on see dokument, mis annab lugejale nimekirja soovitusi selle kohta, mida peaks tegema, et saada häkkeriks.     Esmalt sooviksin välja tuua ühe aspekti selle dokumendi juures mis mulle eriti positiivselt silma jäi- kirjutise struktuur on meeldiv ja loogiline. Autor alustab, tuues välja häkkeri definitsiooni ja häkkerliku suhtumise põhimõtted, seejärel loetleb häkkerile vajalikke oskusi ning viimaks mainib ka häkkerikultuuri olulisemaid põhimõtteid ja elemente. Kasulik lugemine oli dokumendi alguses teemaks tulnud häkkeri definitsioon ja sealjuures sellekohaste levinud eksiarvamuste kummutamine. Autor tõi välja vahe häkkerite ja kräkkerite vahel ja see erinevus on midagi, millest laiem avalikkus võiks teadlikum olla.     Leian, et dokumendi teises osas "Häkkerlik suhtumine"
Read more