Kaks tuntud IT-juhti (Nädal 9)

         Juhtivatel kohtadel tegutsevatele inimestele, nii infotehnoloogias kui muudes valdkondades, omistatakse tihtipeale rolle sõltuvalt nende juhi-ja isikuomadustest. Need võivad olla näiteks suhtleja, juhendaja, õpetaja jpt. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin kahte IT-juhti, ühte Eestist ja ühte välismaalt, ning toon välja, millise juhikategooria alla nad võiks liigituda.

    

    Esmalt vaatlen üht Eesti IT-juhti, Jan Aasa't, kes valiti 2019. aastal Eesti mõjukaimaks IT-juhiks. Ta töötab klaasiettevõtte Saint-Gobain Glass Estonia IT-teenuskeskuse juhina. Tema meelest on IT-juhi roll tänapäeval muutunud ärikesksemaks ja seega peab juht suutma orienteeruda lisaks infotehnoloogiaga seotud küsimustes ka selliste probleemide lahendamisel nagu näiteks tarneahelad ja tööstuslikud protsessid. Kuna selline mitmekülgsus nõuab head suhtlusoskust, siis juhitüüpidest liigitukski Jan Aasa minu hinnangul kategooriasse "suhtleja". Oma intervjuus portaaliga IT-Uudised rõhutab ta korduvalt ka meeskonnatöö ja -kommunikatsiooni tähtsust.



        Teiseks analüüsitavaks on üks kõige tuntumaid IT-juhte läbi aegade, firma Microsoft üks asutajatest, Bill Gates. Teda on korduvalt hinnatud maailma rikkaimaks inimeseks ning vähe on inimesi, kes pole Microsofti tooteid kasutanud. Kindlasti on üks element sellise astronoomilise edukuse juures teatud juhiomadused, mis on aidanud Gates'il Microsofti heal kursil hoida. Kuna Bill Gates on ajaloos näidanud end mitmekülgse juhina, on raske täpselt määratleda, millise kategooria alla ta võiks kuuluda. Ent minu meelest sobiksid tema kirjeldamiseks kõige paremini näiteks tüübid "mentor" ja "arengumootor". Mentor sellepärast, et temaga koos või tema alluvuses töötanud inimesed on teda kirjeldanud kui inimest, kes loob endale autoriteedi oma teadmishimu ning teiste innustamisega. Arengumootori kategooria alla liigitub Gates oma innovatiivsete ideede tõttu, ilma milleta ei oleks tehnoloogia seal, kus ta täna on.


Kasutatud allikad:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)

Image
      Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.     Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge h
Read more

Netiketi 10 käsku (Nädal 5)

Image
      Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" (1994) sätestanud internetisuhtluse põhireeglid, ehk võrgusuhtluse 10 käsku. Need on tänapäevalgi aktuaalsed ja selle nädala postituses vaatlen neist ühte ning toon selle põhjal näiteid enda internetikogemustest.     7. punkt Virginia Shea käskude nimekirjas on ''Aita piirata sõimusõdu'' ("Help keep flame wars under control"). See soovitus tundub mulle kõigist kümnest üks aktuaalsemaid. Inimestel tekib internetis alusetu turvatunne, mis paneb nad arvama, et nende öeldul ja tehtul pole tagajärgi. Tulemuseks on niinimetatud sõimusõjad. Ise olen sellega kõige rohkem kokku puutunud uudisteportaalide artiklite kommentaariumites, eriti kui artiklis tuleb juttu poliitikast. Tundub, et sinna kommenteerivatel inimestel on liiga palju vaba aega ja seda ei osata teistmoodi kulutada kui avalikku kommentaarisektsiooni reostades. Paljudel on raske aktsepteerida kaaskodanike arvamusi ja konstruktiivse arutelu asemel
Read more

Arvustus: "Kuidas saada häkkeriks" (Nädal 10)

Image
      "Kuidas saada häkkeriks" ("How to Become a Hacker") on 2001. aastal avaldatud dokument, mille on kirjutanud Eric Steven Raymond ja eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. Oma olemuselt on see dokument, mis annab lugejale nimekirja soovitusi selle kohta, mida peaks tegema, et saada häkkeriks.     Esmalt sooviksin välja tuua ühe aspekti selle dokumendi juures mis mulle eriti positiivselt silma jäi- kirjutise struktuur on meeldiv ja loogiline. Autor alustab, tuues välja häkkeri definitsiooni ja häkkerliku suhtumise põhimõtted, seejärel loetleb häkkerile vajalikke oskusi ning viimaks mainib ka häkkerikultuuri olulisemaid põhimõtteid ja elemente. Kasulik lugemine oli dokumendi alguses teemaks tulnud häkkeri definitsioon ja sealjuures sellekohaste levinud eksiarvamuste kummutamine. Autor tõi välja vahe häkkerite ja kräkkerite vahel ja see erinevus on midagi, millest laiem avalikkus võiks teadlikum olla.     Leian, et dokumendi teises osas "Häkkerlik suhtumine"
Read more