Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale (Nädal 3)

     Uue meedia liigid, näiteks sotsiaalmeedia, blogid ja kõiksugu muud digitaalsed meediakanalid, on tugevalt mõjutanud traditsioonilist meediat ja selle tarbimist. Nagu igal mündil, on ka sellel kaks poolt. Uue meedia pealetungil on nii äärmiselt kasulikke kui ka ühiskonnale tervikuna kahjulikult mõjuvaid tagajärgi. Selle nädala blogipostituses analüüsin kaasaegsete meedialiikide mõjusid klassikalistele kommunikatsioonivormidele.

    Esiteks on uue meedia, eeskätt sotsiaalmeedia, populaarsuse suurenemise üks positiivsemaid efekte informatsiooni liikumise kiirus. Kui heidame pilgu ajas tagasi ajakirjanduse algusaegadesse, või isegi nii hiljutisse aega nagu üheksakümnendad, näeme, et selleks, et mitmed uudised avalikkuseni jõuaks, tuli oodata, kuni trükitakse järgmise päeva ajalehed või kuni tulevad eetrisse õhtused raadio- või teleuudised.  Tänapäeval ruttavad inimesed tihti esimese asjana sotsiaalmeediasse, näiteks Facebooki, sündmustest kuulutama. See ei kehti mitte ainult üksikisikute kohta, vaid ka terved uudisteportaalid on oma haaret laiendanud koduveebilehelt kaugemale erinevatesse sotsiaalmeediakanalitesse. Informatsiooni liikumine on operatiivsem kui iial varem ja selle eest võime tänada uut meediat.

    Sellise enneolematu kiirusega liikuv teave kannab endas ka ohtu levitada valeuudiseid. Kui traditsioonilise meedia kanalitelt väljuv info läbib (vähemalt enamasti) põhjaliku kontrolli ja väga harva juhtub, et valesid väiteid leheveergudele paisatakse, siis sotsiaalmeedias pole sisul peaaegu mingit järelevalvet. Ükskõik kes võib teha täiesti absurdse väite, millel puudub tõepõhi, ning kui tal on internetis piisavalt kõlapinda (näiteks Facebooki sõpru), võib see väärinfo kiirelt levida. Mäletan, kuidas 2020. aasta kevadel Covid-puhangu ajal ringles internetis hoiatus, et Harjumaa pannakse lukku, eesmärgiga viiruse levikut peatada. Tegu oli täiesti alusetu väitega, kuid ometi jõudis see tuhandete eestlasteni ja tekitas neis paanikat.


Lõpetuseks väike utreeritud näide selle kohta, kuidas igaüks saab luua ja levitada uudiseid, millel puudub alus :-)


















   Kasutatud allikad: https://breakyourownnews.com/
Oma pea 




                                                                                                                                                                           



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus - ning ärimudelid (Nädal 11)

Image
      Tarkvaraarendus on protsess, mille organiseerimisel on võimalik rakendada erinevaid arendusmudeleid sõltuvalt mitmetest teguritest, näiteks projekti suurus, eesmärgid, ajalised piirangud ja palju muud. Eeldusel, et tarkvara eesmärk on teenida selle loojale või omanikule raha, tuleb valida ka sobiv ärimudel, mida rakendada. Selle nädala ajaveebiartiklis analüüsin ühte tarkvaraarendusmudelit ning ühte tarkvara ärimudelit ja toon näiteid ettevõtetest, kus neid on kasutatud.     Tarkvaraarendusmudel, mida lähemalt vaatlen, on kosemudel (Waterfall Model). See seisneb selles, et arendus on jaotatud etappideks, millest iga lõpetatakse enne, kui järgmise juurde asutakse. See tagab küllaltki suure kaitse eksimuste eest, kuid muudab protsessi üsna mittedünaamiliseks, sest arendusprotsessis tagurpidi liikumine on raskendatud. Peamiselt sellel põhjusel on kosemudeli populaarsus viimasel paaril aastakümnel märgatavalt vähenenud. Küll aga leiab see kasutust valdkondades, kus vigadel on kõrge h
Read more

Netiketi 10 käsku (Nädal 5)

Image
      Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" (1994) sätestanud internetisuhtluse põhireeglid, ehk võrgusuhtluse 10 käsku. Need on tänapäevalgi aktuaalsed ja selle nädala postituses vaatlen neist ühte ning toon selle põhjal näiteid enda internetikogemustest.     7. punkt Virginia Shea käskude nimekirjas on ''Aita piirata sõimusõdu'' ("Help keep flame wars under control"). See soovitus tundub mulle kõigist kümnest üks aktuaalsemaid. Inimestel tekib internetis alusetu turvatunne, mis paneb nad arvama, et nende öeldul ja tehtul pole tagajärgi. Tulemuseks on niinimetatud sõimusõjad. Ise olen sellega kõige rohkem kokku puutunud uudisteportaalide artiklite kommentaariumites, eriti kui artiklis tuleb juttu poliitikast. Tundub, et sinna kommenteerivatel inimestel on liiga palju vaba aega ja seda ei osata teistmoodi kulutada kui avalikku kommentaarisektsiooni reostades. Paljudel on raske aktsepteerida kaaskodanike arvamusi ja konstruktiivse arutelu asemel
Read more

Arvustus: "Kuidas saada häkkeriks" (Nädal 10)

Image
      "Kuidas saada häkkeriks" ("How to Become a Hacker") on 2001. aastal avaldatud dokument, mille on kirjutanud Eric Steven Raymond ja eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. Oma olemuselt on see dokument, mis annab lugejale nimekirja soovitusi selle kohta, mida peaks tegema, et saada häkkeriks.     Esmalt sooviksin välja tuua ühe aspekti selle dokumendi juures mis mulle eriti positiivselt silma jäi- kirjutise struktuur on meeldiv ja loogiline. Autor alustab, tuues välja häkkeri definitsiooni ja häkkerliku suhtumise põhimõtted, seejärel loetleb häkkerile vajalikke oskusi ning viimaks mainib ka häkkerikultuuri olulisemaid põhimõtteid ja elemente. Kasulik lugemine oli dokumendi alguses teemaks tulnud häkkeri definitsioon ja sealjuures sellekohaste levinud eksiarvamuste kummutamine. Autor tõi välja vahe häkkerite ja kräkkerite vahel ja see erinevus on midagi, millest laiem avalikkus võiks teadlikum olla.     Leian, et dokumendi teises osas "Häkkerlik suhtumine"
Read more